Leon Glikman esineb Tallinna Ärifoorumil 2019
Vandeadvokaat Leon Glikman esineb 12.09.2019 Tallinna Ärifoorumil, kuhu on teda varemgi korduvalt esinema kutsutud seoses ettevõtjate suure huviga. Glikman jagab sellel aastal oma esinemises kogemusi riskide osas, mis võivad tekkida ettevõtjate vahelistes vaidlustes.
Glikman sissejuhatavalt oma eesootavast ettekandest:
"Kui ettevõtjad osutavad suurt tähelepanu lepingu
kommertstingimustele, siis ei saa seda öelda lepingutes kajastatud vaidluste
läbivaatamise klauslite kohta – ja seda eriti, kui need paiknevad lepingu
üldtingimustes, milliseid pahatihti ei loeta.
Paraku pole jurisdiktsiooniküsimuste näol tegemist teisejärguliste tingimustega. Halvasti sõnastatud vaidluste läbivaatamise klausel võib tekitada suuri kahjusid või halvemal juhul välistada õiguste kaitse võimalused üldse. Juhul, kui lepingupool allutab asja arbitraažile, loobub ta PS § 15 kohtusse pöördumise õigusest, kuid ta võib omandada muid eeliseid.
Kas valida kohtu või arbitraažialluvus sõltub konkreetsest kaasusest sh. sellest, kes on pooled ning millisest materiaalseadusest juhindutakse.
Arbitraaži eelis on otsuse täitmise võimalus kõigis 1958.a. New Yorgi konventsiooni liikmesmaades, kiirus, konfidentsiaalsus, võimalus kaasarääkida vahekohtu moodustamises ja mitteformaalsus. Arbitraaži puuduseks ei ole enam hagi tagamise või tõendite kogumisega seotud takistused, kuna menetlusseadus annab üldkohtule selles osas pädevuse abistada vahekohut.
Juhul, kui vajalikuks võib osutuda otsuse täitmine riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesmaa või riigis, millega puudub Eesti Vabariigil otsuste tunnustamise ja täitmise leping, tasub rusikareeglina eelistada arbitraaži.
Oluline osa on vahekohtureeglite valikul. Alati tuleb kaaluda, millist vahekohtuinstitutsiooni kasutada või siis eelistada hoopis ad hoc arbitraaži. Arbitraaži põhipuuduseks on vägagi limiteeritud otsuse vaidlustamise võimalus isegi siis, kui otsus ei vasta seadusele, samuti see, et ka Eesti vahekohtu otsus vajab seadusemuudatuse tõttu siseriiklikku tunnustamist.
Kohtusse pöördumise eeliseks on kindlasti asjaolu, et vaidluse lahendab kohus põhiseadusliku institutsioonina, samuti otsuse vaidlustamise võimalus kahes instantsis. Siseriiklik kohtuotsus täiendavat tunnustamist ei vaja. Kohtuasjad venivad reeglina kauem, kui vahekohtumenetlused – ja seda eriti siis , kui üks pool on eesmärgiks seadnud venitamistaktika.
Kuna vaidluste läbivaatamise korra valik on õiguslikult keerukas , paljutahuline ja vastutusrikas ülesanne, siis parima variandi leidmiseks tuleb veel lepingu sõlmimise ajal pöörduda kohtu- ja arbitraaživaidlustele spetsialiseerunud advokaadi poole. Kahetsusväärselt, paljudel juhtudel tehakse seda post factum alles pärast probleemi teket, mis on ettekandja pikaajalise kogemuse põhjal tunduvalt kulukam variant."