Põnevat lugemist investeerimishuvilistele - Jaanus Stern ja Mari Anne Valberg kommenteerisid krüptorahadega seonduvat
Kas on teada, kui palju inimesi Eestis on ostnud Bitcoine jt?
Krüptorahasid
on liikvel mitmeid ning omanikud
vahetuvad pidevalt, samuti peab arvestama, et turg on ülemaailmne. Krüptoraha
omamine on muutumas järjest populaarsemaks, mistõttu selle omajate ja
kasutajate hulk järjest suureneb. Ülemaailmselt võib inimeste hulk, kes
krüptoraha omavad ja kasutavad, ulatuda miljonitesse. Järjest kasvav
populaarsus on kindlasti tingitud ka sellest, et krüporaha hinnatakse
usaldusväärse investeerimisvahendina. Samas puudub krüptoraha ostjatel ja
vahendajatel, käesoleval juhul kohustus krüptoraha omamisest kedagi teavitada
ning sellise kohustuse tekkimist me tulevikus ka ei näe. Vastupidi – krüptoraha
kasutamise üheks boonuseks loetakse tehingute sõlmimisel tagatavat anonüümsüst,
mis on võimalik nn blockchain tehnoloogia
abil. Kas see ka päriselt nii on, on muidugi vaieldav. Igal juhul arvame, et
Eestis krüptoraha omavaid inimesi on, ja tuleb iga päevaga juurde.
Kui jah, siis kas tasub neid osta?
Krüptorahad on viimase poole aasta jooksul teinud läbi plahvatusliku kasvu. Enne seda oli turg pigem rahulikum ning avalikkuse huvi tagasihoidlikum. Koos krüptorahade turuväärtuse tohutu tõusuga on ka krüptorahad saanud suurema tähelepanu osaliseks. Loomulikult tuleb arvestada ka sellega, et paljuräägitud Bitcoin ei ole ainus krüptovaluuta. Kerge internetiotsingu abil võib leida kümneid krüptorahade liike. Kaubeldavate krüptorahade hulk on veelgi suurem. Sealjuures on krüptorahade populaarsus on kindlasti tingitud ka teatud start-up’ide seas järjest enam levima hakanud veel õiguslikult reguleerimata võimalusest rahaliste vahendite saamiseks – initial coin offering (ICO). ICO võlu seisneb selles, et ettevõtte tegevuse käivitamiseks kogutakse rahaliste vahendeid nö esialgse müntide pakkumise, kus ettevõtte toetajatel on võimalik osta ettevõtte virtuaalset valuutat ehk tookeneid krüptoraha eest, milleks ongi sageli Bitcoin.
Seetõttu on krüptoraha ostmine kindlasti põnev ettevõtmine ning võib olla ka märkimisväärselt tulutoov tegevus, kui sellele pühenduda. Selge on aga see, et tulevik on ennustamatu ning krüptorahadega tehinguid tehes on võimalik nii võita kui kaotada. Tegemist on ikkagi investeerimisega. Investeerimine olemuslikult kätkebki endas kaotuse riski ja riskile vastavat tasu.
Kellele nad sobiksid kõige rohkem?
Krüptorahade puhul on tegemist uue ja areneva turuga. Inimesed ei mõista krüptoraha olemust, puudub asjakohane seadusandlus, kauplemiskohad ning personaalarvutid on pidevalt küberkurjategijate sihikul. Hinnad on kõikuvad ja pole välistatud turumanipulatsioonid. Õige tehing võib tuua hiljem mitmekordse võidu, kuid võib ka kõigest ilma jääda.
Krüptorahadesse investeerime sobib inimestele, kes on nõus neid riske võtma ja saavad sealjuures ka rahulikult öösel magada. Sealjuures peab aga silmas pidama, et krüptorahaga tehingute tegemisel peab isik olema alati valmis pöörduma asjatundliku juriidilise- või finantskonsultandi poole, kuivõrd asjatundjaid krüptorahade valdkonnas on vähe ning riiklikult ei ole krüptorahadega seotud valdkonnad reguleeritud. Vähese teadmuse tõttu peab isik olema valmis ka selleks, et niivõrd uue nähtuse korral ei pruugi ka Eesti õiguskaitseasutustel olla vajalikke teadmisi ja vahendeid isiku abistamiseks näiteks küberrünnaku või kelmuse ohvriks langemise korral.
Kas vanad inimesed saaksid ka investeerida omad hoiused krüptorahasse? Kas tal peavad olema ka mingid IT-teadmised ka?
Mõnikord on tõepoolest öeldud, et krüptoraha võiks olla uus võimalus oma vanaduse kindlustamiseks. See on kahe otsaga asi.
Krüptorahasse investeerimisel pole vanuselisi piire. Kui inimene soovib ise tegeleda krüptorahade ostmisega ja vahetamisega, siis hädavajalik on omada ligipääsu (parem veel, kui omada) arvutit. Kasuks tuleb kindlasti inglise keele oskus, sest kohalikku teavet on krüptorahade kohta veel vähe. Üldiselt ei pea investeerija omama erilisi IT-alaseid teadmisi, küll aga peab isik olema arukas arvutikasutaja. Inimene, kes teeb arvuti vahendusel igapäevaselt tööd ja kasutab sinna vahele ka Google otsingumootorit ning usaldusväärseid allikaid, saab tõenäoliselt iseseisvalt investeerimisega hakkama. Sellele vaatamata lühike kirjeldus vajalikest sammudest.
Investeerimisega alustamiseks, peab inimene välja valima sobiva kauplemiskeskkonna ja tegema seal kasutaja. Igas keskkonnas saab kaubelda erinevate krüptorahadega. Erinev on ka turvalisus ja krüptoraha hind. Üsna suure tõenäosusega peab investeerija end keskkonnas identifitseerima. Saatma nt koopia isikut tõendavast dokumendist ja jagama isikuandmeid. Sellisel viisil pole tegemist anonüümse kauplemisega ning vähendatakse ebaseadusliku tegevuse võimalust. Kauplemiskeskkonda on vaja saata ka raha, millega sooritatakse krüptoraha tehinguid.
Kauplemiskeskkonna
vahendusel omandatud krüptorahasid hoiustab investeerija kas kolmanda isiku poolt pakutavas n-ö
rahakotis (i.k wallet) või enda
personaalarvutis asuvas rahakotis. Rahakoti puhul on tegemist programmiga, mis
eeldab samuti kasutaja loomist ning vajadusel alla laadimist ja paigaldamist.
Hilisema müügi korral liiguvad krüptorahad omakorda müüja rahakotist
kauplemiskeskkonna vahendusel ostja rahakotti.
Lisaks eelnevale on ka võimalik investeerimine läbi personaalse kontakti. Isikud sõlmivad omavahel lepingu ja krüptoraha liigub lihtsalt ühest rahakotist teise.
Kuidas muutus krüptoraha hind aastate jooksul?
Nagu eelnevalt mainitud, siis erinevaid krüptorahasid on sadu. Seega pole mõistlik anda ülevaadet iga krüptoraha hinna kujunemisest. Siiski toome välja ülevaate avalikkusele tuntumatest bitcoin’st, etherum’st ja bitcoin cash’st.
Etherum oli veel veebruaris 10 dollari juures, kuid hakkas märtsist hinda tõstma ja praegu on väärt ligemale 320 dollarit. Bitcoini edulugu on teada tuntud. Mitu aastat balansseeris ühiku hind 170-350 euro vahel kuni 2016 hakkas vaikselt tõusma ja 2017 augusti lõpus tegi plahvatusliku tõusu 3400 euro juurde.
Bitcoini loojate meeskonnast eraldus grupp, kes panid aluse bitcoin cash’le. Bitcoin cash
ilmus turule 2017 juuli lõpus ja algse hinnaga u 470 eurot. Pärast seda kukkus
hind augusti alguseks ligikaudu 180 euro juurde. 17. augustist hakkas hind
uuesti tõusma, ületades koguni 750 euro piiri ja 24. augusti seisuga on hind
"stabiliseerunud" 550 euro juures.
Samas peab arvestama sellega, et krüptovaluuta väärtus on äärmiselt
kõikuv. Paari tunni jooksul võib selle väärtus muutuda keskeltläbi mitmesaja
euro võrra. Sellega peab isik ka arvestama, kui ta krüptoraha osta tahab.
Ka on palju kriitikat seoses sellega, et krüptoraha ei ole kaitstud. Mida Teie vastaksite?
Kriitika on põhjendatud. 05.07.2017 ilmus BBC-s (http://www.bbc.com/news/technology-40506609) artikkel räägib kauplemiskeskkonna andmelekkest ja krüptorahade vargusest. Kauplemiskeskkonnast Bithumb varastati ühe kasutaja sõnutsi 1 miljon dollarit. Bitthumb ise nõustus hüvitama igale kasutajale kahjud suuruses kuni 100 000 dollarit.
Ameerikas on
teada juhtumeid
(https://www.forbes.com/sites/laurashin/2016/12/20/hackers-have-stolen-millions-of-dollars-in-bitcoin-using-only-phone-numbers/#3f4b69238bad),
kus kurjategijad võtavad alustuseks üle investeerija tavalise elektronposti.
Seejärel telefoni ja puutumata ei jää ka muud interneti keskkonnad, mida
inimene kasutab. Eesmärgiks on õngitseda informatsiooni, mille abil
investeerija kauplemiskeskkonda sisse saada ning investeerija konto tühjaks
teha.
Seega kriitika on osaliselt põhjendatud, kuid samas on vajalik endale meelde
tuletada, et mitte ükski arvutikasutaja ei ole kaitstud küberrünnaku eest. Nii saab
inimene ka ise palju ära teha. Kasutada erinevaid salasõnu ja mitme astmelist
identifitseerimist, eraldada investeerimiseks vajalik elektroonika võimalikult
palju senisest interneti kasutamisest ja andme vahetusest, vältida internetis hoiustamist.
Kuidas näeb välja keskmine krüptoraha ostja?
Sellele küsimusele on raske hinnangut anda. Võime ainult oletada, et Eestis on kõige rohkem ostjaid pigem nooremapoolse elanikkonna seas, kes otsivad uusi investeerimisalaseid väljakutseid. Need on inimesed kes on teemast huvitatud, neil on teatav raha ülejääk ja huvi asja vastu. Nagu mujal maailmas, hoiavad ka Eestis tõenäoliselt paremal järjel isikud suuremas väärtuses krüptorahasid, kui ülejäänud.
Artikkel on täismahus elektroonselt kättesaadav siin: https://www.pressreader.com/estonia/mk-estonia/20170830/281719794718172