E-teataja: maksuõigus (märts 2015)
Käesolev GLIKMAN ALVIN maksuõiguse e-teataja toob Sinuni järgmised olulised ja aktuaalsed uudisteemad:
1. Maksurisk seoses korteris asuva äripinnaga
2. MOTT – müügimaks aktsiisikaupade osas õigusvastane
3. Üleöö maksumuudatused nüüd minevik?
4. Kodudesse soetatud erimärgistatud kütus on võimalik muretult ära tarvitada
1. MAKSURISK SEOSES KORTERIS ASUVA ÄRIPINNAGA
Rahandusministeerium on avaldanud kahetsusväärse seisukoha, mille kohaselt osadelt äripindadelt pole sisendkäibemaksu mahaarvamine õigustatud.
Tavapärane on olukord, kus ettevõtja on äripindade rentnik, mitte omanik. Tavapäratu ei ole ka olukord, kus renditavad pinnad asuvad kortermajas. Seejuures tekib vaevalt kellelgi kahtlus, kas äripindade kasutamise eest saadud rendiarvel näidatud käibemaksu võib kajastada sisendkäibemaksu hulgas.
Selle aasta alguses avaldas Rahandusministeerium üllatava seisukoha, mis seondub korteri või mõne teise esialgselt elamiseks mõeldud pinna kasutamisega äriruumina. Kui sellised ruumid on kasutusele võetud äripindadena, puudub Rahandusministeeriumi hinnangul rentnikul õigus rendiarvel kajastatud käibemaksu käibemaksuarvestuses kajastada. See tähendab seda, et rentniku jaoks suureneb reaalne kulu käibemaksu võrra suuremaks.
Meie hinnangul on kirjeldatud seisukoht vale. See eirab maksuõiguses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on oluline sisu ning mitte vorm.
Viidatud seisukoht puudutab ennekõike neid, kelle kontoripinnad asuvad kortermajas. Et vältida võimalikku maksumääramist, kaasnevat intressikohustust ning võimalikku vastutust süüteo eest, on soovitatav võtta ette vajalikud sammud.
2. MOTT – MÜÜGIMAKS AKTSIISIKAUPADE OSAS ÕIGUSVASTANE
Värske Euroopa Kohtu otsus kinnitab, et Tallinna müügimaks oli aktsiisikaupade osas Euroopa Liidu õigusega vastuolus.
Müügimaks kehtis Tallinnas 2010. juunist kuni 2011. a lõpuni. Juba enne maksu kehtestamist püüdsid maksumaksjad linnavõimule selgeks teha, et selline maks oleks õigusvastane. Müügimaksust päästis Riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatus, millega müügimaks kustutati kohalike maksude nimekirjast.
Maksumaksjad tasusid seadusekuulelikult müügimaksud ära ning paljud taotlesid seejärel selle tagastamist. Linn keeldus ning algasid kohtuvaidlused.
Tänane kohtulahend lahendab küsimuse, kas aktsiisikaupadelt võetud müügimaks oli Euroopa Liidu õigusega vastuolus või mitte. Vastus on jaatav. Nimelt lubab aktsiiside direktiiv kehtestada aktsiisikaupadele täiendava maksu vaid juhul, kui sellel on erieesmärk. Tallinn väitis erieesmärgiks olevat ühistranspordi korraldamise. Ei tasu ka unustada seda, et Tallinn sätestas väidetava eesmärgi alles hiljem peale müügimaksu rakendumist.
Kohus nõustus maksumaksjaga, et müügimaksul oli vaid eelarveline eesmärk ning sellel puudus direktiiviga nõutav erieesmärk.
Mis kohtulahendile järgneb? Võiks eeldada, et kohtulahendile järgneb aktsiisikaupadelt õigusvastaselt kogutud müügimaksu tagastamine. Raepressi andmetel oli konkreetses kohtuasjas vastavaks summaks 1,6 miljonit eurot. Kogu kogutud müügimaks, sh mitte aktsiisikaupadelt tasutud müügimaks oli üle 17 miljoni euro.
Paraku on eeldus väär. Tallinn on jõudnud juba teada anda, et müügimaksu ei tagastata ning kohtuvaidlused jätkuvad siseriiklikes kohtutes.
Huvitav, kui linn lõpuks nõustub maksu tagastama, kas siis lõpetatakse Tallinnas tasuta transport.
Kui seni pole müügimaksu tagasi küsinud? Müügimaksu tagasi küsimine eeldab maksudeklaratsioonide muutmist. Selleks näeb seadus ette 3-aastase tähtaja. Viimane müügimaksu deklaratsioon tuli esitada 20.01.2012. Seega ei ole võimalik tänasel hetkel tagastustaotlust enam esitada.
3. ÜLEÖÖ MAKSUMUUDATUSED NÜÜD MINEVIK?
„Maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral.“
Täpselt sellises sõnastuses hakkab kehtima alates 01.07.2015 maksukorralduse seaduse paragrahv 41. Eelnõu ajendiks oli Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja algatus. Seletuskirjakohaselt on sätte eesmärgiks suurendada maksukeskkonna stabiilsust, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks.
Iseasi küsimus on sätte sõnastuse õnnestumises. Probleemkohaks on sõna „üldjuhul“ kasutamine. Seega ei ole ka tulevikus välistatud, et maksumäära tõstetaks nii lühikese etteteatamisega nagu seda tehti 2009. aastal käibemaksumäära tõstmisega 18%lt 20-le. Toona kuulutati 01.07. jõustunud seadus välja 22.06. Jääb vaid loota parimat.
4. KODUDESSE SOETATUD ERIMÄRGISTATUD KÜTUS ON VÕIMALIK MURETULT ÄRA TARVITADA
Kirjutasime 2014 septembri e-teatajas piirangutest seoses erimärgistatud kütuste kasutamisega kodumajapidamistes.
Veebruaris vastu võetud seadus lubab aga varasemalt kodude kütmiseks ostetud, kuid tänaseni allesoleva kütuse muretult ära kasutada.