E-teataja: maksuõigus (detsember 2014)
Käesolev GLIKMAN ALVIN maksuõiguse e-teataja toob sinuni järgmised olulised ja aktuaalsed uudisteemad:
1. Oluline muudatus TSD-de esitamisel
2. Eesti maksumuudatus ei saanud Euroopast heakskiitu
3. 2015 muutub elektrooniliste teenuste maksustamine
4. Laieneb juhtimisorganite liikmete maksukohustus
5. 1000 eurot ja sõiduauto. KMD muudatused
1. MAKSUVABASTUS NING OLULINE MUUDATUS TSD-DE ESITAMISEL
Teatud juhtudel saab omanik võtta äriühingust raha välja ilma maksukohustuseta. Maksuvabastusega seonduvalt on oluline deklareerida vastavad andmed 10.02.2015 esitatavas TSD deklaratsioonis.
Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi aluspõhimõtteks on maksukohustuse edasilükkamine kuni kasumi jaotamiseni. Samas ei tähenda dividendide maksmine automaatselt maksukohustust. Näiteks ei teki maksukohustust, kui ühing maksab dividende tütarühingult saadud dividendide arvelt. Maksuvabastus kehtib juhul, kui osalus tütarühingus on vähemalt 10%.
Senini piisas taoliste maksuvabastuste kohaldamiseks maksuameti teavitamisest maksudeklaratsioonil, mis esitati peale vastava väljamakse tegemist. Alates 2015. aastast tuleb aga vastavatest maksuvabastuste alustest teavitada maksuametit ajahetkel, millal vastav õigus tekkis. Nii näiteks tuleb kirjeldatud dividendide näite puhul teavitada maksuhaldurit dividendide saamise hetkel ning tähtsust ei oma asjaolu, millal saadud dividendid maksuvabalt edasi makstakse.
Äriühingu maksukohustust mõjutavad lisaks tütarühingust saadud dividendidele ka äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed ning välisriigis kinnipeetud ja tasutud tulumaks. Maksukohustust võivad mõjutada ka saadud või makstud likvideerimisjaotised, kapitali vähendamisega seonduvad väljamaksed ning oma osade/aktsiate tagasiost.
Arvestades, et 2015. aasta algusest toimub põhimõtteline muutus maksuameti teavitamises, tuleb 10.02.2015 esitataval TSD-l teavitada maksuhaldurit kõikidest kirjeldatud asjaoludest, mis seni on aset leidnud. Kõikide kirjeldatud maksukohustust mõjutavate asjaolude tuvastamine võib olla aeganõudev ning soovitame vastavate andmete kogumisega alustada esimesel võimalusel.Märkimisväärne keerukus seondub vajalike detailide tuvastamisega juhul, kui äriühing on korduvalt ühinenud või jagunenud. Oleme meeleldi abiks vajalike asjaolude tuvastamisel.
2. EESTI MAKSUMUUDATUS EI SAANUD EUROOPAST HEAKSKIITU
Mitmed suurt kõlapinda saanud maksumuudatused on teinud paljud eestlased tunduvalt teadlikumaks – paljude maksumuudatuste jaoks on vaja Euroopa heakskiitu.
Nii näiteks oli vajalik saada Euroopa Nõukogu luba sõiduautode maksustamise muutmisele ning vääriskivide pöördmaksustamisele. Sõiduautode osas kiitis Euroopa Komisjon eesti taotluse heaks ning Euroopa Nõukogu andis nõusoleku erandi kehtestamiseks. Vääriskivide pöördmaksustamise osas, mida käsitlesime septembri e-teatajas, läks teisiti. Euroopa Komisjon oli erandi kehtestamisele vastu.
Seejuures on huvitav loa menetlusega seonduv. Näiteks väljendati seaduseelnõu menetluse ajal loa saamise osas tavapärast enesekindlust, „[…] et Rahandusministeerium on suutnud väärismetallide pöördmaksustamise vajadust kõikehõlmavalt ja korralikult põhjendada ning selle loa saamisega ei tohiks meil probleeme tulla.“ Samas nähtub Euroopa Komisjoni teatisest, et enesekindluseks põhjus puudus. Seejuures heitis Euroopa Komisjon Eestile ette puuduliku teabe esitamist ning asjaolu, et erandiks loa andmine ei saa toimuda üksnes võimalike pettuste kahtluste pinnalt. Euroopa Komisjoni teatisest nähtub ka seisukoht, et enne erandite kehtestamist on vajalik kasutada tavapäraseid meetmeid nagu näiteks maksukontrollid.
3. 2015 MUUTUB ELEKTROONILISTE TEENUSTE MAKSUSTAMINE
Alates 01.01.2015 muutub elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (e-teenus) osutamise koha määratlemine. Selle tulemusel muutub kallimaks mh Skype’i kasutamine.
Muudatused on olulised nimetatud teenuste osutamisel piiriüleselt. Muudatus seondub 2008. a vastuvõetud käibemaksu paketiga, millega vaadati terviklikult ümber teenuste käibe tekkimise reeglistik. Kui varasemalt loeti teenus tekkinuks riigis, kus asus teenuse osutaja, siis alates 2010. a hakkas kehtima kaks põhireeglit: (i) kui teenust osutatakse ettevõtjalt ettevõtjale (B2B), loetakse teenuse tekkimise kohaks riiki, kus asub teenuse saaja; (ii) kui teenust osutatakse ettevõtjalt tarbijale (B2C), jäi kehtima varasem põhimõte – käive loetakse tekkinuks riigis, kus asub teenuse osutaja.
Ülaltoodu tähendab, et B2B reegli kohaldumisel märkis teenuse osutaja arvele 0%-lise käibemaksu ning teenuse saaja maksustas teenuse pöördmaksustamise teel oma koduriigis. Teenuse osutamisel teise liikmesriigi tarbijale (B2C) lisas teenuse osutaja arvele käibemaksu, mis kehtis teenuse osutaja riigis. Selle tulemusel on kohaldunud B2C teenustele teenuse osutaja riigi käibemaksumäär. See on üks põhjustest, miks mitmed e-teenuste osutajad on asutatud Luksemburgis. Nimelt on Luksemburgi standardkäibemaksumäär (15%) konkurentsitult Euroopa Liidu madalaim.
Alates 2015. a muutub e-teenuste käibe tekkimise koht B2C tehingute korral. See tähendab, et ka nende puhul loetakse käive tekkinuks teenuse saaja ehk tarbija elu- või asukohas. (i) See toob e-teenuste osutajatele kaasa täiendava dokumenteerimiskohustuse, sest vajalik on tuvastada teenuse saaja elu- või asukoht. (ii) Ühtlasi toob see teenuse osutajale kaasa täiendava halduskoormuse seoses käibe deklareerimisega. (iii) Tarbija jaoks tähendab muudatus tõenäoliselt e-teenuste hindade tõusu. Nii nt on Skype juba teavitanud, et tõstab hakkava suurema käibemaksukohustuse tõttu hindu.
Eesti ettevõtjal, kes osutab piiriüleselt e-teenuseid, on järgmisest aastast kaks võimalust: (i) rakendada KMS §-st 43 tulenevat erikorda ning deklareerida ja tasuda kogu käibemaks Eesti maksuametile; või (ii) registreerida end käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus asuvad tema e-teenuste kasutajad, ning deklareerida ja tasuda käibemaks kõikides nendes riikides.
4. LAIENEB JUHTIMISORGANITE LIIKMETE MAKSUKOHUSTUS
Uue aasta algusest laieneb mitteresidentide maksukohustus, kes on välismaiste äriühingute Eesti tütarühingute või püsivate tegevuskohtade juhtorgani liikmeks.
Seni pidi mitteresidendist juhtorgani liikme tasult maksma tulumaksu üldjuhul vaid olukorras, kus tasu maksjaks oli Eesti tütarühing või Eestis asuv püsiv tegevuskoht. Alates järgmisest aastast sõltub Eesti maksukohustuse tekkimine sellest, mille eest väljamakse tehakse, ning tähtsust ei oma asjaolu, kes on väljamakse tegijaks.
Nii näiteks on tavapärane, et Eesti tütarühingu juhatuse liikmeks on välismaise emaühingu töötaja. Töötaja tööülesanneteks teiste ülesannete hulgas on ka Eesti tütarühingu juhtimine. Töötaja saab töötasu vaid välismaiselt emaühingult ning Eesti tütarühingu juhatuse liikme ülesannete eest pole eraldi tasu ette nähtud. Just seda olukorda muudatus mõjutabki.
Muudatuse ellurakendamine võib olla üsna keerukas. Esiteks, võib olla keeruline tuvastada kui suur osa töötasust on tasu Eesti tütarühingu või püsiva tegevuskoha juhtimise eest. Teiseks tekib välismaisel emaühingul kohustus registreerida ennast Eestis mitteresidendist tööandjaks. Ühtlasi tekib emaühingul Eestis maksu kinnipidamise ja tasumise ning deklaratsioonide esitamise kohustus. Välismaise emaühingu Eestis registreerimisest ning sellega seonduvatest kohustustes päästab see, kui Eesti tütarühing või püsiv tegevuskoht tasub juhtorgani liikme tasu ise.
Lisaks võib Eestis tekkida sotsiaalmaksukohustus, kuid üldjuhul välistab selle vastav Euroopa Liidu määrus.
5. 1000 EUROT JA SÕIDUAUTO. KMD MUUDATUSED
Oleme varem kirjutanud 1000 euro eelnõust ning sõiduautodega seonduvatest maksumuudatustest. Esimesega seonduvad muudatused mõjutavad novembri KMD esitamist 22.12.2014 ning teiste muudatustega tuleb arvestada detsembri KMD esitamisel 20.01.2015.
Kuna muudatused on märkimisväärsed ning asjakohaste deklaratsioonivormide ja nende selgituste leidmine võib olla keerukas, toome need siinkohal eraldi välja.
A.Novembri deklaratsiooni esitamisel tuleb lähtuda määrusega kehtestatud uuest KMD-st ning selle INF vormidest, mille kohta leiab selgitused viidatud vormide lõpust;
B.Detsembri deklaratsiooni esitamisel tuleb lähtuda määrusega kehtestatud täiendatud KMD-st. INF vorm jääb endiseks.
KMF INF osas tasub teada, et kuni 2015. a detsembri kohta esitatava deklaratsioonini võib selles kajastada arveid summeerituna tehingupartnerite kaupa. Ühtlasi tasub teada, et INF-l ei pea kajastama absoluutselt kõiki arveid. Nii näiteks on Eesti Advokatuur soovitanud advokaadibüroodel lisada väljastatavatele arvetele järgneva selgituse:
„KMS § 27 lõikes 14 sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ülepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise.“