Ka sina võid vastutada äriühingu maksuvõla eest?
Seadusmuudatuse kohaselt vastutab maksuvõla eest mis tahes isik, kelle tahtlik tegevus on maksuvõla tekitanud. Täpsemalt, MKS § 40 lg 11 sätestab, et:
Kui käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel
isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara
valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta tekkinud
maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega „Tahtlik“ on sellisel juhul oluline märksõna. Maksuhalduri senine
praktika on näidanud, et „tahtliku tegevuse“ all on võimalik käsitada
sisuliselt mis tahes tegevust. „Tegeliku võimu“ konstruktsiooni kasutamine
lisab umbmäärasust ainult juurde.
Siit ilmnebki põhjus, miks sa peaksid olema ettevaatlik:
Juriidilist slängi kõrvale jättes, seaduse muudatus tähendab seda, et maksuhalduri kontrollile võivad olla allutatud ka isikud, kes ei ole ettevõtte tegevusega (eeskätt selle organitega) üldse seotud. See tähendab, et puudutatud võivad olla esindajad teistest äriühingutest, kellega sa koos töötad, aga samas mis tahes isikud, keda sa oled varem nõustanud, samuti sinu sõpru, perekonnaliikmeid ja nende sõpru – põhimõtteliselt ükskõik, kes maksuhalduri silmis võis maksuvõla tekkimisega seonduvate otsuste tegemisel otsust mõjutada!
Näiteks kujutame ette likviidsusprobleemidega äriühingut,
mis peab otsustama raske küsimuse üle – kas maksta välja enne töötasud või
maksud. Sellel hetkel, mis tahes isikud, kes on
vastavas
diskussioonis osalenud, võivad maksuhalduri silmis olla vastutavad ettevõtte
maksuvõla tahtliku tekitamise eest.
Puudub arusaam, millist käitumist maksuhaldur peab „tahtlikuks“. Lisaks puudub ka selgus „tegeliku võimu“ osas. See on risk, millega ettevõtjad peavad arvestama.
Seadusmuudatuse eesmärk oli lihtsustada maksuhalduri võimalust
võtta vastutusele maksuvõla tekitanud„niiditõmbajad“ ehk isikud, kellel on
tegelik mõju äriühingu üle. Samas on seadusemuudatus tekitanud olukorra, kus maksuhaldur
võib survestada ükskõik keda. Kuivõrd isiklik vastutus võib viia autode, kodude
ja pangakontode arestimiseni, tähendab see seda, et järelevalveametnikud võivad
tuhnida ka huviorbiiti sattunute vara nimekirjades.
Olukord on uus ja värske. Võimatu on ka ette kujutada, milliseks kujuneb kohtupraktika. Samuti on risk, et maksuhaldur võib kasutada seadusemuudatust eesmärkidel, milleks see ei olnud alguses mõeldud.
Näitena saab tuua varasemalt ette nähtud varade eelarestimise
maksuvõla täitmise tagamiseks. See on vahend, mida rakendatakse eesmärgiga
hoida ära varade ühingutes väljakantimist. Kui esmajoones pidi sellise abinõu
rakendamine olema pigem erandlik, siis praktika on midagi muud. Eelaresti
kasutatakse märgatavalt rohkem, kui esialgu plaanitud, ning aegajalt võib jääda
mulje, et seda kasutatakse survestamisena.
Teine risk, millega peab arvestama, on tõendamiskoormise jaotus. Soovides vaidlustada maksuhalduri otsust, lasub just sul kohustus tõendada, et maksuhalduri järeldused on ebaõiged.
Lõppude lõpuks jääb üksnes oodata, milliseks kujuneb
praktika MKS § 40 lg 11 kohaldamise osas. Ettevaatlikkus tuleb igal
juhul kasuks. Kui leiad, et sinul või su ühingul võib lasuda maksuriske, sealhulgas riske, mida
on käsitletud käesolevas infokirjas või kui sul on mis tahes muid maksuõigusega
seotud küsimusi, võid pöörduda vandeadvokaat Priit Raudsepa poole
telefoninumbril +372 686 0000 või e-postiaadressil Priit.Raudsepp@levinlaw.ee