E-teataja: maksuõigus (juuni 2015)

Käesolev GLIKMAN ALVIN maksuõiguse e-teataja toob Sinuni järgmised olulised ja aktuaalsed uudisteemad:

1. Üllatuslik eelarest maksumenetluses
2. Kas tegu on teenuse või töösuhtega?
3. Hulk maksumuudatusi ehk äsja vastu võetud kobarseadus
4. Jälitustegevus maksumenetluses?
5. Varasem kajastus
 

1. ÜLLATUSLIK EELAREST MAKSUMENETLUSES

Maksumenetluses kohaldatav nn eelarest on mõeldud kohalduma väga erandlikel juhtudel. Maksuhalduri praktika on kujunenud kahjuks teistsuguseks ning vajadusel tuleb enda õigused kohtus maksma panna. Värske kohtulahend tõmbab eelduslikult maksuhalduri  tegevusele pidurit.

Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on rahvakeeles eelarest. Selle kohaldamine maksumenetluses muutus võimalikuks 2009. a.

Eelaresti rakendamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et konkreetse maksumaksja tegevuse tõttu võib määratava maksusumma sundtäimine osutuda oluliselt raskemaks. Kuna tegemist on äärmusliku abinõuga peab maksuhaldur selles küsima halduskohtult loa. Loa andmise üle otsustamisel pole maksumaksja kaasa rääkimise võimalust. Seaduse seletuskirjast nähtuvalt peab halduskohtult loa küsimine kaitsma maksumaksjat „[…] täitevvõimu rutakate otsuste eest […]“. Ühtlasi rõhutab seletuskiri, et vastavad täitetoimingute tagamised on väga erandlikud ning vastavaid loataotlusi esitatakse halduskohtule aasta jooksul ca 25.

Praktika on kujunenud teistsuguseks ning eelaresti kohaldamine pole sugugi harv juhus. Tihtipeale saadakse kohaldatud eelarestist teada alles siis, kui minnakse pahaaimamatult nt oma korterit müüma.

Hiljutine Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-14-52392 analüüsis järjekordset kaasust, kus maksuhaldur oli kohaldanud eelaresti. Antud kaasuses tekkis maksuhalduril kahtlus, et maksunõude sundtäitmine raskeneb oluliselt, mh põhjusel, et äriühingul oli esitamata eelmise aasta aruanne.

Kohtulahend andis maksuhalduri kahtlustele ja nende põhjendustele karmi hinnangu. Kuna maksuhalduri poolt on põhjenduste väljatoomine tihtipeale probleemkohaks, võib tõusetuda ka mitmete teiste eelarestide õiguspärasuse küsimus. Tasub teada, et eelaresti mahavõtmist saab kohtult taotleda ka juhul, kui eelaresti seadmiseks antud loa vaidlustamistähtaeg on juba möödunud.

2. KAS TEGU ON TEENUSE VÕI TÖÖSUHTEGA?

Värske Riigikohtu üldkogu lahend on mitmes mõttes teed rajavaks. Riigikohus käsitles põhjalikult maksunõude käsitlust pankrotimenetluses ning nö OÜ-tamise maksutemaatikat.

Kohtulahend oli selle maksuõigusliku käsitluse osas kauaoodatud nii ettevõtjate, maksuametnike kui maksunõustajate hulgas. Oli lootus, et see lahendab ära nö OÜ-tamise lubatavuse või mittelubatavuse või annab selged juhised selle piiritlemiseks.

OÜ-tamise all peetakse silmas olukorda, kus ühemeheühing osutab teisele ühingule nt konsultatsiooniteenuseid. Maksuamet on aga näinud sellises olukorras töösuhet ning nõuab seetõttu teenuse saajalt tööjõumakse. Taustana tasub meenutada sarnast Eesti Posti kaasust , kus maksuhaldur pidas FIE-dest postikandjaid töötajateks. Ära ei tasu unustada ka maksuhalduri soovi maksustada tehingutejada teist võimalikku otsa, s.o dividendide maksustamine töötasuna.

Nimetatud teemal soovitame lugeda meie büroo blogi või Ärilehte. Põhjalikum käsitlus ilmub peagi ajakirjas MaksuMaksja.

Riigikohtu menetluses on praegu veel kaks sarnast kaasust (kohtuasjad nr 3-3-1-12-15 ja 3-3-1-25-15). Jääb loota, et kohus annab neis täiendavad ning konkreetsemad juhised, mille alusel piiritleda maksuõiguslikult lubatavad teenused mittelubatuist.

3. HULK MAKSUMUUDATUSI EHK ÄSJA VASTU VÕETUD KOBARSEADUS

Riigikogu võttis 15.06.2015 vastu märgatava hulga maksuseaduste muudatusi. Vabariigi President kritiseeris seadusloome protsessi, ent kuulutas maksumuudatused välja.

Alles eelmises e-teatajas väljendasime lootust, et meie maksukeskkond muutub stabiilsemaks. See seondus seaduse muudatusega, mis peaks piirama võimalusi teha üleöö maksumuudatusi – muudatuste vastuvõtmise ja rakendumise vaheline aeg peaks olema vähemalt kuus kuud. Kobarseadus ei näi eksivat selle reegli vastu, kuid kobarseaduse turbomenetlus ilma sisulise kaasarääkimise võimaluseta ei ole küll märk stabiilsest ja mõistlikult arenevast maksukeskkonnast. Olulisemad muudatused, mis jõustuvad valdavalt 2016 a algusest on toodud järgnevalt.

Majutusteenuste käibemaksutõus alates 01.01.2017. Vastuvõetud muudatuste kohaselt tõstetakse 9%-st määra rohkem kui poole võrra, see on 14% peale. Selle muudatustega saab Eesti käibemaksumäär majutusteenustele olema kõrgem enamikest EL riikidest. Nt Lätis on see 12%, Leedus 9%, Poolas 8%, Soomes 10% ja Rootsis 12%.

Sotsiaalmaksu määra alandamine. Sotsiaalmaksumäära alandamine seniselt 33%-lt 32%ni on jagatud kahe aasta peale. Vastavalt on 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksumäär 32,5% ja 2018. aastast 32%. Määra vähendamine toimub ravikindlustuse osa arvelt.

Vähendatakse eluruumi üüritulu maksukoormust. Muudatuse kohaselt saavad füüsilised isikud (kuid mitte FIE-d) nö kulude katteks maha arvata viiendiku üüritulust. See tähendab, et üüritulu efektiivseks maksumääraks saab olema 16%. Mahaarvamine ei sõltu reaalsetest kuludest ning seetõttu pole kuludokumentide olemasolu oluline.

Seadusandja selgituste kohaselt saab soodustust kasutada vaid juhul, kui esitatakse tuludeklaratsioon. Kui tulu jäetakse deklareerimata ning selle tuvastab hiljem maksuhaldur, siis soodusmäär ei kohaldu.

Tuludeklaratsioonis nähakse ette eraldi lahter, millega tuleb maksuhaldurit teavitada üüritulu olemasolust või selle puudumisest. Sellise lahtri eesmärk on aidata kaasa üüritulu deklareerimise korrastamisele ning vähendada võimalust üüritulu mitte deklareerida.

Tulumaksusoodustuste kärpimine. Maksuvaba tulu määr tõstetakse järkjärgult senise 154 euro pealt 205 euro peale aastaks 2019. Aastal 2015 on maksuvabaks määraks 170 eurot. Pensioni maksuvaba osa 5 euro võrra 225 euroni kuus. Seega, kui pensionäril muid sissetulekuid ei ole, on tema pension maksuvaba 395 euro (170 + 225) ulatuses.

Lastega seonduv maksuvabastus jääb senisele 154-eurosele tasemele.

Vähendatakse eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvatavat kogusummat 720 euro võrra.  Kui enne oli nende mahaarvatava summade maksimumpiir 1920 eurot, siis uus piir on 1200 eurot. Muudatus puudutab 2016. a tulusid, mis deklareeritakse 2017. a.

Piiratakse koolituskuludena mahaarvatavaid kulusid. Mahaarvatavateks koolituskuludeks ei loeta enam autokooli ja täiskasvanute huvihariduse kulusid.

Tõuseb välislähetuse päevamäär. Aastakümneid ühel tasemel olnud välislähetuse päevaraha määr tõuseb 32 euro pealt 50 euroni tingimusel, et lähetuspäevade arv ei ületa ühe kuu jooksul 15 päeva. Kuueteistkümnenda ja iga järgneva lähetuspäeva päevaraha jääb endisele tasemele, s.o 32 eurot.

Aktsiisitõusud. Valitsusest alguses saanud seadusmuudatustega kiirendatakse märgatavalt aktsiiside tõstmist.

Seni 2016. aastaks kavandatud 10%-ne aktsiisitõus asendatakse 15%-lise tõusuga (jõustub 01.02.2016). Järgmised aastad kuni aastani 2020 tõuseb alkoholi aktsiis 10% aastas. Erandiks on aastate 2019 ja 2020 osas veini ja kääritatud joogi aktsiis, mis tõuseb kummalgi aastal 20%.

Seni järgmiseks aastaks planeeritud 5%-line sigarettide aktsiisimäär asendatakse 8%-lise tõusuga. Muudatus jõustub 01.06.2016. Ka kahel järgneval aastal tõuseb aktsiis kummalgi aastal 8%. Aastatel 2019 ja 2020 tõuseb aktsiis aastapõhiselt veel 10%.

Bensiini aktsiisimäär tõuseb kolmel järgmisel aastal, s.o 2016-2018, 10% aastas. Diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiis tõuseb 2016. aastal 14 ning kahel järgneval aastal kummalgi veel 10%. Tõusevad ka kütteõlide, eriotstarbelise diislikütuse ja soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste aktsiisimäärad.

Aktsiiside deklareerimine ning maksmine lükatakse 15. kalendripäevalt 20.-le.

Aktsiisidetõusudega seoses on oht, et see on tulevane vesi kohtuveskitele. Probleem seisneb selles, et alkoholiaktsiiside järkjärguline tõus oli ka varasemalt seaduses sätestatud. Vastuvõetud kobarseadusega tõstetakse aktsiise võrreldes varasemalt sätestatuga ennaktempos. Taoline probleemistik on leidnud juba Riigikohtupoolset käsitlemist, kus toona tunnistati ennaktempos maksutõus põhiseadusvastaseks.

Huvitavaks ning seadusetekstile tavapäratuks võib pidada uut sätet, millega pannakse Vabariigi Valitsusele kohustus esitada hiljemalt 01.03.2018 ettepanek aktsiiside muutmiseks juhul, kui kommenteeritavate aktsiiside tõstmistega võivad kaasneda ootustele mittevastavad negatiivsed mõjuga asjaolud. Seega võib järgmistest aktsiisidetõusudest kuulda hiljemalt 2018. a esimeses kvartalis.

4. JÄLITUSTEGEVUS MAKSUMENETLUSES?

Riigikohus tegi olulise lahendi, mille kohaselt on jälitustoimingutega kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses oluliselt piiratud.

Nimetatud asjas kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Kiviõli Keemiatööstus OÜ-d maksuotsusega tasuma käibemaksu ja tulumaksu, sest MTA hinnangul oli Kiviõli Keemiatööstus OÜ tehingupartnerite puhul tegemist fiktiivsete äriühingutega, kellega vormistati arveid üksnes selleks, et alusetult sisendkäibemaksu maha arvata ja maksuvabalt raha oma arvetelt välja toimetada. Lisaks maksumenetlusele alustati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu ka kriminaalmenetlus, mis lõpetati kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. 

Antud vaidluse kurioosum seisnes selles, et MTA hakkas maksumenetlusse üle kandma kriminaalmenetlustele omaseid tõendeid. MTA hinnangul oli neil õigus kasutada Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kohta kogutud kriminaalmenetluse jälitustoimingu protokolle maksumenetluses, millega MTA soovis tõendada Kiviõli Keemiatööstus OÜ tehingupartnerite vaheliste tehingute mitte-toimumist. Siinkohal on oluline märkida, et kriminaalmenetluses jälitustoiminguga saadud andmete kasutamine maksumenetluses on alates 1. jaanuarist 2013 keelatud, kuid sellele eelnenud seadus sellist keeldu ei sätestanud. Nimetatu osas tekkiski osapoolte vahel vaidlus – kas MTA-l oli õigus enne 1. jaanuari 2013 kehtinud seaduse kohaselt jälitustoimingu protokolle kasutada tõendamiseks maksumenetluses?

Käesoleval juhul on oluline mõista tõendamise erinevust kriminaalmenetluses ja maksumenetluses, sest lähtuvalt erinevatest menetlusseadustest on nõuded ja tõendamiskord nendes menetlustes väga erinevad. Näiteks kui kriminaalmenetluse kõige üldisem eesmärk on välja selgitada, kas isik on süüdi ja pannud toime kuriteo, siis maksumenetluse põhiline eesmärk on välja selgitada isiku tasumisele kuuluv maksusumma. Nii on kriminaalmenetluses isiku süü väljaselgitamiseks lubatud teostada tema suhtes ka jälitustoiminguid, kuid maksumenetluses on selline võimalus välistatud. Seega tekib paratamatult küsitavus, kuivõrd õigustatud on MTA seisukoht kasutada kriminaalmenetluses kogutud jälitustoimingu kardinaalselt teise iseloomuga maksumenetluses.

Riigikohus tegi olulise otsuse ning selgitas, et maksumenetluses on lubatav kasutada jälitus-toimingutega saadud teavet üksnes osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kohtulikus korras kriminaalmenetluses.

Teisisõnu, jälitustegevusega saadud teabe kasutamine maksumenetluses on lubatud vaid juhul, kui vastav teave on läbinud kriminaalkohtu kontrolli. Kuid ka sellisel juhul on maksumenetluses kasutatavaks tõendiks vaid kriminaalkohtu otsus ning mitte jälitustegevuse tulemusel saadud tõend (nt telefonivestluse pealtkuulamise salvestis).

Seega tasub teada, et jälitustegevusega saadud teabe kasutamine maksumenetluses pole üldjuhul lubatud.